D-vitamiin ehk kolekaltsiferool (D3-vitamiin)
D-vitamiin on erakordne aine, sest see on tegelikult hormooni eelkäija või hormoonilaadne aine. D-vitamiin mõjutab tõepoolest D-vitamiini retseptori (VDR) kaudu enam kui 2 000 geeni ja 37 eri organi tööd.. D-vitamiini on mitmeid erinevaid vorme, mis mõjutavad organismi erinevalt ja erinevates kohtades. D-vitamiini vormide hulka kuulub D1-vitamiin, D2-vitamiin (ergokaltsiferool) ja vitamiin D3 (kolekaltsiferool). Neist D3-vitamiin on peamine aktiivne hormoon, mida inimene toodab UVB-kiirguse kaudu nahas ja hiljem neerudes ja maksas.
D-VITAMIINI SÜNTEES INIMKEHAS
Mõned mereannid, kalaõli, piimatooted, munad ja seened sisaldavad D3-vitamiini (seened sisaldavad peamiselt vitamiini D2). Enamikul juhtudel ei ole toiduga saadav D-vitamiini kogus piisav, et katta keha vajadusi. kui te ei saa päikesevalgust aastaringselt.
D-vitamiini eellased, mis on füsioloogiliselt aktiivsed kudede tasandil, st vitamiinid D2 ja D3 hüdrolüüsitakse esmalt maksas, et moodustada D-vitamiini ladustamise inaktiivne vorm - kaltsifediool (25(OH)D) (vt ülaltoodud pilti). Seejärel hüdrolüüsitakse need neerudes, et moodustada kaltsitriooli. (1,25(OH)2D), mis seondub rakkude D-vitamiini retseptoritega (VDR). Laboratoorsete testidega mõõdetakse tavaliselt kaltsifediooli. Üldiselt on kontrollväärtusi ja D-vitamiini tõhusust erinevate haiguste ennetamisel hinnatud kaltsifedioolitaseme alusel vereringes.
Magneesiumi piisav tarbimine tagab D-vitamiini nõuetekohase tootmise nahas ja neerudes.. Soome elanikkonna ebapiisav magneesiumitarbimine aitab kaasa D-vitamiini puudulikkusele. Samaaegne magneesiumi ja D-vitamiini puudus mõjutab negatiivselt kaltsiumi ainevahetust, häirib nõuetekohast toimimist aju ja immuunsüsteemi toimimist, samuti soodustab autoimmuunhaiguste ja vaimse tervise probleemide tekkimist..
Avastati, et D-vitamiin toimib VDR retseptorite kaudu immuunsüsteemis, kõhunäärmes, südames ja veresoontes, samuti lihastes ja ajus. Varem peeti piisavat D-vitamiini tarbimist vajalikuks ainult ritsikate ja osteoporoosi tekkimise vältimiseks. Hiljutine teadustegevus näitab aga, et keha kasutab D-vitamiini ka muudel eesmärkidel.
Cambridge'i ülikooli poolt läbi viidud uuringu tulemused 2014. aastal näitasid, et inimeste suremus oli kõige madalam, kui D-vitamiini tase veres (kaltsitriool) oli vähemalt 90 nmol/l. Seejuures ei mõjutanud kõrgem D-vitamiini kontsentratsioon veres inimeste suremust kuidagi.
Hiljutised uuringud näitavad, et vitamiin D-puudus võib kujutada tervisele suuremat ohtu, kui algselt arvati. Ida-Soome Ülikooli poolt läbiviidava uuringu FIND eesmärk on määratleda D-vitamiini lisamise võimalik mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste ning vähktõve tekkimise tõenäosusele. Lisaks on selle uuringu eesmärk kindlaks teha D-vitamiini lisamise mõju teiste haiguste, näiteks 2. tüüpi diabeedi kulgemisele., depressioonile ja luutervisele.
Katsealused peaksid võtma kas 0, 40 või 80 mcg D-vitamiini sisaldavat toidulisandit. Lisaks sellele toidulisandile võivad katsealused tarbida kuni 20 mcg D-vitamiini toidulisandit päevas vastavalt kehtivatele soovitustele. FIND-uuringu peamine tulemus oli, et D-vitamiini soovituslikust oluliselt suuremate annuste kasutamine viie aasta jooksul ei mõjutanud südame-veresoonkonnahaiguste või vähi esinemist või üldist suremust eakatel meestel ja naistel..
Lisaks analüüsitakse FIND-uuringus täiendavalt D-vitamiini manustamise mõju muu hulgas 2. tüüpi diabeedi, luumurdude ja kukkumiste, meeleolu, infektsioonide ja valutingimuste riskile ning esitatakse selle kohta aruanne.
- Osteoporoos
- Erinevad vähivormid
- Diabeet (tüübid 1 ja 2)
- Kardiovaskulaarsed haigused
- Erinevad neuroloogilised häired
- Psoriaas
- Erinevad infektsioonid
- MS
- Astma
- Vererõhuhäired
- Artriit
- Sarkoidoos
- Sjögreni sündroom
- Hashimoto tõbi
- SLE
- Skleroderma
D-VITAMIIN JA IMMUUNSÜSTEEM
D-vitamiinil on võtmeroll immuunsüsteemi tasakaalu reguleerimisel. Näiteks aktiveerib D-vitamiin erinevaid T-rakke. Immuunreaktsioonis tunneb tapjarakk potentsiaalselt kahjulikke patogeene ära, püüab need kinni ja esitab neile T-rakkudele, mis toodavad D-vitamiini retseptoreid (VDR). Retseptor seondub veres oleva D-vitamiiniga, et aktiveerida T-rakke. Selle tulemusel teatavad T-abilised T-rakud sissetungijast ja tapja-T-rakud püüavad lõpuks kutsumata külalisest vabaneda. Ilma D-vitamiinita jäävad T-rakud alati puhkeolekusse.
Pilt: T-vitamiini T-vitamiiniteraapia ei ole võimalik eemaldada: D-vitamiini mõju immuunvastusele.
Allikas: Rosas-Peralta, M. et al. (2017). D-vitamiini puuduse düsfunktsionaalne immunometaboolne mõju, suurenenud kardiometaboolne risk. Võimalik epidemioloogiline hoiatus Ameerikas? Endocrinología, Diabetes y Nutrición (ingliskeelne väljaanne). 64 (3): 162–173.
D-vitamiin suunab ka geene, mis määravad, kas T-lümfotsüüt peaks muutuma immuunsüsteemis tapjaks, abistajaks või mälurakuks. D-vitamiini puudus soodustab autoimmuunhaiguste, nagu MS, diabeet, psoriaas, soolepõletik ja reuma, teket. Lisaks sellele teatasid inimesed, kelle vere D-vitamiini tase oli kõige madalam, et neil on rohkem grippi ja tavalisi külmetushaigusi. D-vitamiini puudus soodustab ka vaikivat põletikku, mis on paljude krooniliste haiguste aluseks. Teisest küljest võib madal D-vitamiini tase veres olla tingitud ka kroonilisest madala astme põletikust..
VITAMIIN D: SOOVITATAV TARBIMINE JA TEGELIK VAJADUS
Näiteks Soomes on ametlik soovitatav päevane vitamiin D-vitamiini kogus D täiskasvanutele (18-74-aastased) on 10 mcg. Täiendavaid D-vitamiini toidulisandeid ei ole vaja võtta. D-vitamiini soovitatav päevane tarbimine 2 nädala vanustele imikutele ja alla 2-aastastele lastele on 10 mcg ja täiendav vajadus on 10 mcg. mcg päevas.. D-vitamiini soovitatav päevane tarbimine üle 2-aastastele lastele on 7,5 mcg ja päevane kogutarbimine on 10 mcg.
Inimesed üle 75-aastased peaksid võtma 20 mcg päevas aastaringselt. Rasedad ja rinnaga toitvad naised peaksid võtma 10 mcg D-vitamiini toidulisandit päevas aastaringselt. D-vitamiini toidulisandite keskmine päevane tarbimine elanikkonna tasandil on 18 mcg.
Soome Tervise ja Heaolu Instituudi poolt hiljuti läbi viidud Finriski uuringus on kindlaks määratud optimaalne D-vitamiini tarbimine soomlaste jaoks (Raulio jne. 2017). 2012. aastal oli keskmine seerumi 25(OH) D-vitamiini tase neil, kes ei võtnud D-vitamiini toidulisandeid, oli peaaegu 60 nmol/l. Keskmine seerumi D-vitamiini 25(OH)-vitamiini D sisaldus oli inimestel, kes võtsid D-vitamiinipreparaate, üle 70 nmol/l. Piisav D-vitamiini tarbimine üle 80 nmol/l on vajalik luude hea tervise tagamiseks.
Teadlased jõudsid siiski järeldusele, et: "Tööealised täiskasvanud ei pea võtma D-vitamiini toidulisandeid, kui nad söövad vähemalt kaks korda nädalas kala või tarbivad regulaarselt D-vitamiiniga rikastatud piimatooteid või rasvakreemi."
Ulatuslik teadustöö näitab, et eriti krooniliste haigustega inimesed peaksid hoidma D-vitamiini tarbimist tasemel 125–150 nmol/l. Harvardi rahvatervise kooli toitumis- ja epidemioloogiaprofessor Edward Giovannucci väidab, et seerumi D-vitamiini tase on inimese arengu ajal olnud umbes 125 nmol/l enamiku ajast. Tänapäeval oleks sellise D-vitamiini taseme säilitamine ilma D-vitamiini toidulisandeid kasutamata üsna keeruline.
PANICi uuring (Physical Activity ja Toitumine aadressil Children) uuris Soome laste D-vitamiini tarbimist, analüüsides nende vere väärtusi.. Selle uuringu tulemused avaldati ajakirjas 2016. Uuringud on näidanud, et 6-8-aastaste laste D-vitamiini tarbimine on väga väike. Keskmiselt oli see vaid 5.9 mcg (µg) päevas. Ainult 40.8% lastest võttis D-vitamiini toidulisandeid purgist. Üle 80% lastest ei saanud soovitatud D-vitamiini annust 10 mcg päevas, kuigi nad jõid D-vitamiiniga rikastatud piima. D-vitamiiniga rikastatud piim andis peaaegu poole laste päevasest D-vitamiini tarbimisest.. S-D-25 kohta iga viies laps oli alla 50 nmol/l. Seega oli neil selge D-vitamiini puudus (rahvusvaheliselt soovitatav D-vitamiini tarbimine on 75–150 nmol/l).
Ameerika Meditsiiniinstituudi andmetel on (IOM) kohaselt on soovitatav D-vitamiini tase (kaltsifediool) sisaldus veres on 50 nmol/l. Ikka, IOM väidab, et enamik põhjapoolsete piirkondade elanikkonnast (97,5 %) säilitab selle D-vitamiini taseme, tagades igapäevase D-vitamiini tarbimise koguses 15 mcg.
2014. aastal teatas Soome arstide ühing Duodecim, et:
"Kanada statistikud on tõestanud, et IOMi arvutused on valed. Kui IOM-i kasutavate uuringute tulemusi analüüsiti uuesti ja täheldatud statistilist viga muudeti, avastati, et D-vitamiini päevase tarbimise korral 15 mcg ulatuses ületaks elanikkonna kaltsifedioolitaseme kindlasti üle 27 nmol/l. Autorid väitsid, et soovitus liiga madala päevase D-vitamiini tarbimise kohta on tõsine mõju rahvatervisele ja negatiivsed terapeutilised tagajärjed ning see tuleks ümber hinnata."
2017. aastal avaldatud uuringu kohaselt võib Soomes D-vitamiini madala tarbimise soovitus põhineda vigasel statistilisel analüüsil. Soome riiklik toitumisnõukogu on sellest asjast teadlik. Siiski ei ole soovituslikku D-vitamiini tarbimist veel tõstetud.20 Seega on väga tõenäoline, et Soome soovitatav D-vitamiini tarbimine ei ole ajakohane. 1960ndatel aastatel oli D-vitamiini soovitatav päevane kogus 100 mcg.
D-VITAMIINI TASEME MÕÕTMINE LABORATOORIUMIS
D-vitamiini tase veres (S-D-25 või P-D-25/kaltsifediool) saab mõõta laboris. Katse võib teha mis tahes kliinilises laboratooriumis. Kaltsifedioolil on hooajalised kõikumised sõltuvalt päikesevalguse hulgast, kui ei kasutata D-vitamiini toidulisandit. Individuaalsed erinevused võivad olla suured isegi siis, kui D-vitamiini tarbimine on sama. See on tingitud D-vitamiini siduvate valkude geneetilistest erinevustest. (DBP). Geneetilised uuringud näitavad, et DBP mõjutab otsustavalt individuaalset D-vitamiini taset seerumis.
S-D-25 poolväärtusaeg on umbes kolm nädalat, samas kui 1,25(OH)2D bioloogiliselt aktiivse vormi poolväärtusaeg on ainult 4-6 tundi. Kaltsifediooli kontsentratsioon korreleerub paremini D-vitamiini puuduse kliiniliste tunnuste ja leidudega ning peegeldab paremini organismi vitamiini D ladustamist ja D-vitamiini tarbimist kui D-vitamiini kontsentratsioon. vitamiini 1,25(OH)2D, st, kaltsitriool (S -D-1,25).
S-D-1,25 kasutatakse üldiselt ainult erijuhtudel, kui on vaja tuvastada vitamiin D 1α-hüdroksülaasi puudulikkuse avastamiseks. või D-vitamiini ainevahetust mõjutavate pärilike haiguste avastamiseks. Krooniliste infektsioonide ajal võib kaltsitrioolitase tõusta. Viimane võib tähendada D-vitamiini retseptori häiritud toimimist.
Soome kontrollväärtused (Mineraaluuringute laboratoorium MILA Ltd.):
- . 25 nmol/l: tõsine puudulikkus
- Alla 50 nmol/l: . defitsiit
- 50–75 nmol/l: üldiselt peetakse piisavaks
- 75–130 nmol/l: sihtkontsentratsioon
- Üle 375 nmol/l: toksiline kontsentratsioon
Birminghami ülikooli poolt läbi viidud ja 2015. aastal avaldatud uurimistulemuste kohaselt on soovitatav D-vitamiini väärtused südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on järgmised:
- Alla 50 nmol/l: Puudulikkus
- 50-74 nmol/l: ebapiisav kontsentratsioon
- 75–99 nmol/l: piisav kontsentratsioon
- 100-150 nmol/l: optimaalne kontsentratsioon
- Üle 375 nmol/l: toksiline kontsentratsioon
A-vitamiini ja A-vitamiini piisav tarbimine K toiduga kaitseb D-vitamiini üleannustamise võimaliku toksilise mõju eest..
. Vitamiin D Ühingu soovitatavad väärtused on järgmised:
- 0–100 nmol/l: puudus
- 100–200 nmol/l: piisav kontsentratsioon
- 200-250 nmol/l: kõrge, kuid normaalne kontsentratsioon
- Üle 375 nmol/l: toksiline kontsentratsioon
Järgmised tegurid suurendavad D-vitamiini imendumist ja kontsentratsiooni:
- Parimad D-vitamiini allikad on päike ja UV-kiirgus; soovitatav on viibida keskpäevasel päikesel umbes 15-30 minutit päevas, sõltuvalt nahatüübist. (NB: Paljud päikesekaitsekreemid takistavad UV-kiirguse tõhusat D-vitamiini tootmist nahas).
- Piisav A-vitamiini tarbimine ja selle kontsentratsioon veres
- piisav magneesiumi tarbimine ja selle kontsentratsioon veres.
- See muudab vitamiini aktiivset vormi D
- Aitab D-vitamiini transportimisel organismis.
- Täiendav täiendamine probiootilise Lactobacillus'iga Reuteri26
Järgmised tegurid suurendavad D-vitamiini retseptori toimimist ja selle kontsentratsiooni:
- Füüsiline koormus (välja arvatud aeroobne treening)
- Neurotransmitter dopamiin
- Sapp ja sapphapped
- Omega-3 rasvhapped (EPA ja DHA)
- Curcumin
- Resveratrooli
- E-vitamiin
- Östrogeen, testosteroon ja fütoöstrogeenid
Järgmised tegurid blokeerivad või nõrgestavad D-vitamiini retseptori (VDR) toimimist. (mis tähendab vähem aktiivset D-vitamiini ja vähem soodsat rakulist mõju organismile):
- Kofeiin
- Vähendab VDR tootmist
- Kortisool ja glükokortikoidid
- Seenevastane ravim Ketokonasool
- Arvukad erinevad kroonilised infektsioonid:
- Helicobacter pylori, Pseudomonas aeruginosa, Borrelia, tuberkuloos, Chlamydia (sugulisel teel leviv haigus), mononukleoos (Epstein-Barr viirus), HIV, CMV, C-hepatiit, Shigella ja mõned süsteemsed seeninfektsioonid.
TOP TOIDUD, MIS SISALDAVAD PALJU D-VITAMIINI
(Allikas: TSoome riiklik toidu koostise andmebaas)
- Turskmaksaõli (1 tl 5-10 ml sisaldab 10-20 mcg vitamiini D3)
- Angerjas ja Euroopa jõesilmu (25.6 mcg/100 g)
- Harilik siig (22.1 mcg/100 g)
- Heeringakonservid (20.5 mcg/100 g)
- Kanarbik kanarbik (18.9 mcg/100 g)
- Läänemere heeringas (17.9 mcg/100 g)
- Euroopa ahven (16.8 mcg/100 g)
- Lõhe (12.5 mcg/100 g)
- Munakollane (7.2 mcg/100 g)
- Orgaaniline kanamuna (2.9 mcg/100 g)
- Erinevad D-vitamiiniga rikastatud valmisvõileivad (kohta 10 mcg/100 g)
D-VITAMIINI TOIDULISANDID
Valige olemasolevast tootevalikust see, mis sobib teie vajadustele. D-vitamiini nõuetekohase saamise saate tagada ka sellega, et võtate kord nädalas suure pulsilise päikesevalguse annusele vastava pisut suurema annuse. Kui aga D-vitamiini tase on krooniliselt madal, tuleks võtta D-vitamiini toidulisandeid iga päev, kuni D-vitamiini tase on sihtvahemikus.
NB: Enne D-vitamiini toidulisandite võtmist oleks mõistlik mõõta D-vitamiini taset veres (kaltsifediool). Samuti on võimalik D-vitamiini üleannustamine. See on suuresti tingitud individuaalsetest geneetilistest teguritest, mis mõjutavad D-vitamiini imendumist ja tõhusust. Kui olete alustanud toidulisandi võtmist, mõõtke D-vitamiini taset veres uuesti umbes 3 kuu pärast. See võimaldab teil hinnata D-vitamiini taseme tõusu koos toidulisandiga. Praktikas vajavad paljud inimesed kindlasti suuremaid D-vitamiini annuseid, kui ametlikult soovitatakse. Kui D-vitamiini tase veres on madal või ei ole sihtpiirkonnas (üldiselt peaks see olema väiksem kui 70 nmol/l), siis tuleb võtta 50-100 mcg D-vitamiini päevas. Annust tuleb kohandada individuaalselt, lähtudes vereanalüüsi tulemustest. Vajaduse korral võite saada ka professionaalset meditsiinilist konsultatsiooni.
Kui D-vitamiini tase on liiga madal (alla 50 nmol/l), on soovitatav regulaarselt päikese käes viibida (arvestage oma nahatüübiga, et mitte end põletada!). Lisaks tuleks kasutada tursamaksaõli ja sobivat D-vitamiini toidulisandit sobivas annuses.
///
