Ülemaailmne saatmine EList

100% 14-päevane tagastusõigus

400+ ★★★★★ arvustused

    Objekt on lisatud

    Kõik, mida pead teadma D-vitamiini kohta

    D-vitamiin ehk kolekaltsiferool (D3-vitamiin)

    D-vitamiin on erakordne aine, sest see on tegelikult hormooni eelkäija või hormoonilaadne aine. D-vitamiin mõjutab tõepoolest D-vitamiini retseptori (VDR) kaudu enam kui 2 000 geeni ja 37 eri organi tööd.. D-vitamiini on mitmeid erinevaid vorme, mis mõjutavad organismi erinevalt ja erinevates kohtades. D-vitamiini vormide hulka kuulub D1-vitamiin, D2-vitamiin (ergokaltsiferool) ja vitamiin D3 (kolekaltsiferool). Neist D3-vitamiin on peamine aktiivne hormoon, mida inimene toodab UVB-kiirguse kaudu nahas ja hiljem neerudes ja maksas.

    D-VITAMIINI SÜNTEES INIMKEHAS

    Mõned mereannid, kalaõli, piimatooted, munad ja seened sisaldavad D3-vitamiini (seened sisaldavad peamiselt vitamiini D2). Enamikul juhtudel ei ole toiduga saadav D-vitamiini kogus piisav, et katta keha vajadusi. kui te ei saa päikesevalgust aastaringselt. 

    Kõik, mida pead teadma D-vitamiini kohta

    D-vitamiini eellased, mis on füsioloogiliselt aktiivsed kudede tasandil, st vitamiinid D2 ja D3 hüdrolüüsitakse esmalt maksas, et moodustada D-vitamiini ladustamise inaktiivne vorm - kaltsifediool (25(OH)D) (vt ülaltoodud pilti). Seejärel hüdrolüüsitakse need neerudes, et moodustada kaltsitriooli. (1,25(OH)2D), mis seondub rakkude D-vitamiini retseptoritega (VDR). Laboratoorsete testidega mõõdetakse tavaliselt kaltsifediooli. Üldiselt on kontrollväärtusi ja D-vitamiini tõhusust erinevate haiguste ennetamisel hinnatud kaltsifedioolitaseme alusel vereringes.

    Magneesiumi piisav tarbimine tagab D-vitamiini nõuetekohase tootmise nahas ja neerudes.. Soome elanikkonna ebapiisav magneesiumitarbimine aitab kaasa D-vitamiini puudulikkusele. Samaaegne magneesiumi ja D-vitamiini puudus mõjutab negatiivselt kaltsiumi ainevahetust, häirib nõuetekohast toimimist aju ja immuunsüsteemi toimimist, samuti soodustab autoimmuunhaiguste ja vaimse tervise probleemide tekkimist..

    Avastati, et D-vitamiin toimib VDR retseptorite kaudu immuunsüsteemis, kõhunäärmes, südames ja veresoontes, samuti lihastes ja ajus. Varem peeti piisavat D-vitamiini tarbimist vajalikuks ainult ritsikate ja osteoporoosi tekkimise vältimiseks. Hiljutine teadustegevus näitab aga, et keha kasutab D-vitamiini ka muudel eesmärkidel.

    D-vitamiini puudust on seostatud muu hulgas südame-veresoonkonna häirete, erinevate vähivormide ja hulgiskleroosiga (MS), reumaatilised haigusedmetaboolse sündroomi, fibromüalgia, depressiooni, erinevate neuroloogiliste häirete, nakkushaiguste ja isegi suremusega..

    Cambridge'i ülikooli poolt läbi viidud uuringu tulemused 2014. aastal näitasid, et inimeste suremus oli kõige madalam, kui D-vitamiini tase veres (kaltsitriool) oli vähemalt 90 nmol/l. Seejuures ei mõjutanud kõrgem D-vitamiini kontsentratsioon veres inimeste suremust kuidagi.

    Hiljutised uuringud näitavad, et vitamiin D-puudus võib kujutada tervisele suuremat ohtu, kui algselt arvati. Ida-Soome Ülikooli poolt läbiviidava uuringu FIND eesmärk on määratleda D-vitamiini lisamise võimalik mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste ning vähktõve tekkimise tõenäosusele. Lisaks on selle uuringu eesmärk kindlaks teha D-vitamiini lisamise mõju teiste haiguste, näiteks 2. tüüpi diabeedi kulgemisele., depressioonile ja luutervisele.

    Katsealused peaksid võtma kas 0, 40 või 80 mcg D-vitamiini sisaldavat toidulisandit. Lisaks sellele toidulisandile võivad katsealused tarbida kuni 20 mcg D-vitamiini toidulisandit päevas vastavalt kehtivatele soovitustele. FIND-uuringu peamine tulemus oli, et D-vitamiini soovituslikust oluliselt suuremate annuste kasutamine viie aasta jooksul ei mõjutanud südame-veresoonkonnahaiguste või vähi esinemist või üldist suremust eakatel meestel ja naistel..

    Lisaks analüüsitakse FIND-uuringus täiendavalt D-vitamiini manustamise mõju muu hulgas 2. tüüpi diabeedi, luumurdude ja kukkumiste, meeleolu, infektsioonide ja valutingimuste riskile ning esitatakse selle kohta aruanne.

    Kõik, mida pead teadma D-vitamiini kohta

    Piisav vitamiinitarbimine D-vitamiini piisav tarbimine vähendab järgmiste haiguste tekkimise tõenäosust:

    • Osteoporoos
    • Erinevad vähivormid
    • Diabeet (tüübid 1 ja 2)
    • Kardiovaskulaarsed haigused
    • Erinevad neuroloogilised häired
    • Psoriaas
    • Erinevad infektsioonid
    • MS
    • Astma
    • Vererõhuhäired
    • Artriit
    • Sarkoidoos
    • Sjögreni sündroom
    • Hashimoto tõbi
    • SLE
    • Skleroderma

    D-VITAMIIN JA IMMUUNSÜSTEEM

    D-vitamiinil on võtmeroll immuunsüsteemi tasakaalu reguleerimisel. Näiteks aktiveerib D-vitamiin erinevaid T-rakke. Immuunreaktsioonis tunneb tapjarakk potentsiaalselt kahjulikke patogeene ära, püüab need kinni ja esitab neile T-rakkudele, mis toodavad D-vitamiini retseptoreid (VDR). Retseptor seondub veres oleva D-vitamiiniga, et aktiveerida T-rakke. Selle tulemusel teatavad T-abilised T-rakud sissetungijast ja tapja-T-rakud püüavad lõpuks kutsumata külalisest vabaneda. Ilma D-vitamiinita jäävad T-rakud alati puhkeolekusse.

    Kõik, mida peate teadma D-vitamiini kohta

    Pilt: T-vitamiini T-vitamiiniteraapia ei ole võimalik eemaldada: D-vitamiini mõju immuunvastusele.

    Allikas: Rosas-Peralta, M. et al. (2017). D-vitamiini puuduse düsfunktsionaalne immunometaboolne mõju, suurenenud kardiometaboolne risk. Võimalik epidemioloogiline hoiatus Ameerikas? Endocrinología, Diabetes y Nutrición (ingliskeelne väljaanne). 64 (3): 162–173.

    D-vitamiin suunab ka geene, mis määravad, kas T-lümfotsüüt peaks muutuma immuunsüsteemis tapjaks, abistajaks või mälurakuks. D-vitamiini puudus soodustab autoimmuunhaiguste, nagu MS, diabeet, psoriaas, soolepõletik ja reuma, teket. Lisaks sellele teatasid inimesed, kelle vere D-vitamiini tase oli kõige madalam, et neil on rohkem grippi ja tavalisi külmetushaigusi. D-vitamiini puudus soodustab ka vaikivat põletikku, mis on paljude krooniliste haiguste aluseks. Teisest küljest võib madal D-vitamiini tase veres olla tingitud ka kroonilisest madala astme põletikust..

    VITAMIIN D: SOOVITATAV TARBIMINE JA TEGELIK VAJADUS

    Näiteks Soomes on ametlik soovitatav päevane vitamiin D-vitamiini kogus D täiskasvanutele (18-74-aastased) on 10 mcg. Täiendavaid D-vitamiini toidulisandeid ei ole vaja võtta. D-vitamiini soovitatav päevane tarbimine 2 nädala vanustele imikutele ja alla 2-aastastele lastele on 10 mcg ja täiendav vajadus on 10 mcg. mcg päevas.. D-vitamiini soovitatav päevane tarbimine üle 2-aastastele lastele on 7,5 mcg ja päevane kogutarbimine on 10 mcg.

    Inimesed üle 75-aastased peaksid võtma 20 mcg päevas aastaringselt. Rasedad ja rinnaga toitvad naised peaksid võtma 10 mcg D-vitamiini toidulisandit päevas aastaringselt. D-vitamiini toidulisandite keskmine päevane tarbimine elanikkonna tasandil on 18 mcg.

    Soome Tervise ja Heaolu Instituudi poolt hiljuti läbi viidud Finriski uuringus on kindlaks määratud optimaalne D-vitamiini tarbimine soomlaste jaoks (Raulio jne. 2017). 2012. aastal oli keskmine seerumi 25(OH) D-vitamiini tase neil, kes ei võtnud D-vitamiini toidulisandeid, oli peaaegu 60 nmol/l. Keskmine seerumi D-vitamiini 25(OH)-vitamiini D sisaldus oli inimestel, kes võtsid D-vitamiinipreparaate, üle 70 nmol/l. Piisav D-vitamiini tarbimine üle 80 nmol/l on vajalik luude hea tervise tagamiseks.

    Teadlased jõudsid siiski järeldusele, et: "Tööealised täiskasvanud ei pea võtma D-vitamiini toidulisandeid, kui nad söövad vähemalt kaks korda nädalas kala või tarbivad regulaarselt D-vitamiiniga rikastatud piimatooteid või rasvakreemi."

    Ulatuslik teadustöö näitab, et eriti krooniliste haigustega inimesed peaksid hoidma D-vitamiini tarbimist tasemel 125–150 nmol/l. Harvardi rahvatervise kooli toitumis- ja epidemioloogiaprofessor Edward Giovannucci väidab, et seerumi D-vitamiini tase on inimese arengu ajal olnud umbes 125 nmol/l enamiku ajast. Tänapäeval oleks sellise D-vitamiini taseme säilitamine ilma D-vitamiini toidulisandeid kasutamata üsna keeruline.

    PANICi uuring (Physical Activity ja Toitumine aadressil Children) uuris Soome laste D-vitamiini tarbimist, analüüsides nende vere väärtusi.. Selle uuringu tulemused avaldati ajakirjas 2016. Uuringud on näidanud, et 6-8-aastaste laste D-vitamiini tarbimine on väga väike. Keskmiselt oli see vaid 5.9 mcg (µg) päevas. Ainult 40.8% lastest võttis D-vitamiini toidulisandeid purgist. Üle 80% lastest ei saanud soovitatud D-vitamiini annust 10 mcg päevas, kuigi nad jõid D-vitamiiniga rikastatud piima. D-vitamiiniga rikastatud piim andis peaaegu poole laste päevasest D-vitamiini tarbimisest.. S-D-25 kohta iga viies laps oli alla 50 nmol/l. Seega oli neil selge D-vitamiini puudus (rahvusvaheliselt soovitatav D-vitamiini tarbimine on 75–150 nmol/l).

    Ameerika Meditsiiniinstituudi andmetel on (IOM) kohaselt on soovitatav D-vitamiini tase (kaltsifediool) sisaldus veres on 50 nmol/l. Ikka, IOM väidab, et enamik põhjapoolsete piirkondade elanikkonnast (97,5 %) säilitab selle D-vitamiini taseme, tagades igapäevase D-vitamiini tarbimise koguses 15 mcg.

    2014. aastal teatas Soome arstide ühing Duodecim, et:

    "Kanada statistikud on tõestanud, et IOMi arvutused on valed. Kui IOM-i kasutavate uuringute tulemusi analüüsiti uuesti ja täheldatud statistilist viga muudeti, avastati, et D-vitamiini päevase tarbimise korral 15 mcg ulatuses ületaks elanikkonna kaltsifedioolitaseme kindlasti üle 27 nmol/l. Autorid väitsid, et soovitus liiga madala päevase D-vitamiini tarbimise kohta on tõsine mõju rahvatervisele ja negatiivsed terapeutilised tagajärjed ning see tuleks ümber hinnata."

    2017. aastal avaldatud uuringu kohaselt võib Soomes D-vitamiini madala tarbimise soovitus põhineda vigasel statistilisel analüüsil. Soome riiklik toitumisnõukogu on sellest asjast teadlik. Siiski ei ole soovituslikku D-vitamiini tarbimist veel tõstetud.20 Seega on väga tõenäoline, et Soome soovitatav D-vitamiini tarbimine ei ole ajakohane. 1960ndatel aastatel oli D-vitamiini soovitatav päevane kogus 100 mcg.

    D-VITAMIINI TASEME MÕÕTMINE LABORATOORIUMIS

    D-vitamiini tase veres (S-D-25 või P-D-25/kaltsifediool) saab mõõta laboris. Katse võib teha mis tahes kliinilises laboratooriumis. Kaltsifedioolil on hooajalised kõikumised sõltuvalt päikesevalguse hulgast, kui ei kasutata D-vitamiini toidulisandit. Individuaalsed erinevused võivad olla suured isegi siis, kui D-vitamiini tarbimine on sama. See on tingitud D-vitamiini siduvate valkude geneetilistest erinevustest. (DBP). Geneetilised uuringud näitavad, et DBP mõjutab otsustavalt individuaalset D-vitamiini taset seerumis.

    S-D-25 poolväärtusaeg on umbes kolm nädalat, samas kui 1,25(OH)2D bioloogiliselt aktiivse vormi poolväärtusaeg on ainult 4-6 tundi. Kaltsifediooli kontsentratsioon korreleerub paremini D-vitamiini puuduse kliiniliste tunnuste ja leidudega ning peegeldab paremini organismi vitamiini D ladustamist ja D-vitamiini tarbimist kui D-vitamiini kontsentratsioon. vitamiini 1,25(OH)2D, st, kaltsitriool (S -D-1,25).

    S-D-1,25 kasutatakse üldiselt ainult erijuhtudel, kui on vaja tuvastada vitamiin D 1α-hüdroksülaasi puudulikkuse avastamiseks. või D-vitamiini ainevahetust mõjutavate pärilike haiguste avastamiseks. Krooniliste infektsioonide ajal võib kaltsitrioolitase tõusta. Viimane võib tähendada D-vitamiini retseptori häiritud toimimist.

    Soome kontrollväärtused (Mineraaluuringute laboratoorium MILA Ltd.):

    • . 25 nmol/l: tõsine puudulikkus
    • Alla 50 nmol/l: . defitsiit
    • 50–75 nmol/l: üldiselt peetakse piisavaks
    •  75–130 nmol/l: sihtkontsentratsioon
    • Üle 375 nmol/l: toksiline kontsentratsioon

    Birminghami ülikooli poolt läbi viidud ja 2015. aastal avaldatud uurimistulemuste kohaselt on soovitatav D-vitamiini väärtused südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on järgmised:

    • Alla 50 nmol/l: Puudulikkus
    • 50-74 nmol/l: ebapiisav kontsentratsioon 
    • 75–99 nmol/l: piisav kontsentratsioon 
    • 100-150 nmol/l: optimaalne kontsentratsioon 
    • Üle 375 nmol/l: toksiline kontsentratsioon

    A-vitamiini ja A-vitamiini piisav tarbimine K toiduga kaitseb D-vitamiini üleannustamise võimaliku toksilise mõju eest..

    . Vitamiin D Ühingu soovitatavad väärtused on järgmised:

    • 0–100 nmol/l: puudus
    • 100–200 nmol/l: piisav kontsentratsioon
    • 200-250 nmol/l: kõrge, kuid normaalne kontsentratsioon
    • Üle 375 nmol/l: toksiline kontsentratsioon

    Järgmised tegurid suurendavad D-vitamiini imendumist ja kontsentratsiooni:

    • Parimad D-vitamiini allikad on päike ja UV-kiirgus; soovitatav on viibida keskpäevasel päikesel umbes 15-30 minutit päevas, sõltuvalt nahatüübist. (NB: Paljud päikesekaitsekreemid takistavad UV-kiirguse tõhusat D-vitamiini tootmist nahas).
    • Piisav A-vitamiini tarbimine ja selle kontsentratsioon veres
    • piisav magneesiumi tarbimine ja selle kontsentratsioon veres.
    • See muudab vitamiini aktiivset vormi D
    • Aitab D-vitamiini transportimisel organismis.
    • Täiendav täiendamine probiootilise Lactobacillus'iga Reuteri26

    Järgmised tegurid suurendavad D-vitamiini retseptori toimimist ja selle kontsentratsiooni:

    • Füüsiline koormus (välja arvatud aeroobne treening)
    • Neurotransmitter dopamiin
    • Sapp ja sapphapped
    • Omega-3 rasvhapped (EPA ja DHA)
    • Curcumin
    • Resveratrooli
    • E-vitamiin
    • Östrogeen, testosteroon ja fütoöstrogeenid

    Järgmised tegurid blokeerivad või nõrgestavad D-vitamiini retseptori (VDR) toimimist. (mis tähendab vähem aktiivset D-vitamiini ja vähem soodsat rakulist mõju organismile):

    • Kofeiin
      • Vähendab VDR tootmist
    • Kortisool ja glükokortikoidid
    • Seenevastane ravim Ketokonasool 
    • Arvukad erinevad kroonilised infektsioonid:
    • Helicobacter pylori, Pseudomonas aeruginosa, Borrelia, tuberkuloos, Chlamydia (sugulisel teel leviv haigus), mononukleoos (Epstein-Barr viirus), HIV, CMV, C-hepatiit, Shigella ja mõned süsteemsed seeninfektsioonid.

    TOP TOIDUD, MIS SISALDAVAD PALJU D-VITAMIINI 

    (Allikas: TSoome riiklik toidu koostise andmebaas) 

    • Turskmaksaõli (1 tl 5-10 ml sisaldab  10-20 mcg vitamiini D3)
    • Angerjas ja Euroopa jõesilmu (25.6 mcg/100 g)
    • Harilik siig (22.1 mcg/100 g)
    • Heeringakonservid (20.5 mcg/100 g)
    • Kanarbik kanarbik (18.9 mcg/100 g)
    • Läänemere heeringas (17.9 mcg/100 g)
    • Euroopa ahven (16.8 mcg/100 g)
    • Lõhe (12.5 mcg/100 g)
    • Munakollane (7.2 mcg/100 g)
    • Orgaaniline kanamuna (2.9 mcg/100 g)
    • Erinevad D-vitamiiniga rikastatud valmisvõileivad (kohta 10 mcg/100 g)

    Kõik, mida peate teadma D-vitamiini kohta

    D-VITAMIINI TOIDULISANDID

    Valige olemasolevast tootevalikust see, mis sobib teie vajadustele. D-vitamiini nõuetekohase saamise saate tagada ka sellega, et võtate kord nädalas suure pulsilise päikesevalguse annusele vastava pisut suurema annuse. Kui aga D-vitamiini tase on krooniliselt madal, tuleks võtta D-vitamiini toidulisandeid iga päev, kuni D-vitamiini tase on sihtvahemikus.

    NB: Enne D-vitamiini toidulisandite võtmist oleks mõistlik mõõta D-vitamiini taset veres (kaltsifediool). Samuti on võimalik D-vitamiini üleannustamine. See on suuresti tingitud individuaalsetest geneetilistest teguritest, mis mõjutavad D-vitamiini imendumist ja tõhusust. Kui olete alustanud toidulisandi võtmist, mõõtke D-vitamiini taset veres uuesti umbes 3 kuu pärast. See võimaldab teil hinnata D-vitamiini taseme tõusu koos toidulisandiga. Praktikas vajavad paljud inimesed kindlasti suuremaid D-vitamiini annuseid, kui ametlikult soovitatakse. Kui D-vitamiini tase veres on madal või ei ole sihtpiirkonnas (üldiselt peaks see olema väiksem kui 70 nmol/l), siis tuleb võtta 50-100 mcg D-vitamiini päevas. Annust tuleb kohandada individuaalselt, lähtudes vereanalüüsi tulemustest. Vajaduse korral võite saada ka professionaalset meditsiinilist konsultatsiooni.

    Kui D-vitamiini tase on liiga madal (alla 50 nmol/l), on soovitatav regulaarselt päikese käes viibida (arvestage oma nahatüübiga, et mitte end põletada!). Lisaks tuleks kasutada tursamaksaõli ja sobivat D-vitamiini toidulisandit sobivas annuses.

    ///

    Kas te võtate D-vitamiini toidulisandina? Kas olete mõõtnud oma vere taset? Räägi meile kommentaarides!

    Jäta kommentaar

    Pange tähele, et kommentaarid tuleb enne nende avaldamist heaks kiita.